10 head küsimust ja vastust!
- Kuivõrd levinud on talvine kaalutõus ja kui palju võetakse tavaliselt kaalus juurde?
Kaalutõus tekib ikka siis, kui elustiilis toimuvad toitumise ja treeningute osas muudatused ja siin käituvad inimesed tihti erinevalt. Kõik need, kes sügis-talve perioodil korralikult treenivad ja suvel puhkavad, võtavad talvel hoopis kaalust alla. Samas need, kes regulaarselt ei treeni ja liiguvad enda jaoks just suvel rohkem, võtavad talvel tihti juurde.
- Kas talvel saadud ülekilod kaovad ilusate ilmade saabumisega nagu võluväel või pigem viib see edasisele kaalutõusule?
„Võluvägi“ toimib ainult siis, kui liigutakse rohkem ja toitumine muutub tervislikumaks. Kevade saabudes tekib juurde energiat ja seetõttu otsustatakse ennast käsile võtta – kui soprdiklubis treenimine ei sobi, hakatakse kõndimas-jooksmas käima ning tihti muutub kevadel ka justkui iseenesest toidulaud. Isu tekitavad kergemad toidud ja värsked salatid. Kui sellised muudatused ette võtta, on tõenäoline, et kogutud kilod kaovad. Samas vanuse kasvades võib juhtuda, et nii kiiresti enam keha ei reageeri ning talvel kogutud kilodest lahti ei saa.
- Kuidas tuleks talvel toituda? Näiteks külmad salatid ei ole ju eriti talve toit jne. Mida vältida, mida just tarbida?
Põhjamaa talv on karm – temperatuurid on madalad, õues on niiske ja tuuline. Sellises kliimas elavad inimesed peavad talvel sööma toite, millel on soojendav toime. Siin võiks järgida järgmisi põhimõtteid:
- Taimed, millel on pikem kasvuaeg nagu porgand, pastinaak, kapsas, suvikõrvits, sibul, on rohkem sooja andvad kui lühikese kasvueaga taimed (salat, kurk,)
- Külmalt söödud toit jahutab, talvel on kasulik kõik toidud kasvõi kergelt kuumutada
- Toit, mis on sinine, roheline või lilla, jahutab rohkem.
Toit, mis on soojades värvides – punane, oranž, kollane on soojendav.
Näiteks roheline õun jahutab rohkem kui punane.
- Supersoojendavaid toiduaineid peaks tarbima iga päev, näiteks ingverit, nelki, kaneeli, basiilikut, rosmariini ja pipraid.
- Toidu töötlemine – peeneks hakkimine, riivimine annab kehale rohkem sooja.
- Toidu hoolsam mälumine annab rohkem sooja.
Talvel on oluline hoida kehas soojatunne ja siin on sellisel toitumisel suur roll. Kui energiatase madal, tunneme ennast tihti väsinuna ning muutume füüsiliselt passiivseks, raske on minna trenni ning olla aktiivne.
- Missugused on need toidulisandid, mida peaks talvel kindlasti tarbima?
Kui toituda mitmekülgselt, siis toidulisandeid juurde ei olegi vaja.
Talveperioodil on D-vitamiin see, mida me vajalikus koguses toiduga kätte ei saa ja mida sünteesitakse meie kehas piisavalt ainult päikese toimel. D-vitamiin sisaldub toiduainetes (muna, rasvane kala, või ja maks), mille liigsel tarbimisel rikume tervisliku toitumise reegleid ning kehakaalu võib raske olla kontrolli all hoida. D-vitamiini poeaks kindlasti juurde tarbima novembrist märtsi lõpuni – see on aeg, kus päikest vähem ja oleme selle vitamiini puuduses.
- Talvel on ju nii mugav dressides teleka ees istuda ja süüa kõike head ja paremat. Kuidas seda näksimist vältida ja võibolla on mingeid soovitusi “tervislikeks snäkkideks”?
Kui meie sees on külmatunne, on tõesti mõnus ennast soojalt riidesse mässida ja niisama olla, kuid parim variant sooja saamiseks on ikkagi liikumine. Pikkadel talveõhtutel võiks õhtuti televiisori ees teha kergeid võimlemisharjutusi ja venitusi, siis kaob ka näksimiseisu. Näkside osas peaks kinni pidama reeglist, et süsivesikud ei ole õhtuti kasulikud, sest nendes sisalduv energia kipub salvestuma. Siina alla kuuluvad loomulikult kõik kommid jms magus, kuid ka magusates kohupiimades, jogurtites ja puuviljades on liiga palju suhkruid. Köögiviljad on need, mille suhkrusisaldus on madal, samuti on head kaunviljad (uba, kikerherned, türgi uba). Ka palju rasva sisaldavad toidud ei ole head, seetõttu ei sobi ka juustud igal õhtul näksimiseks. Parim variant oleks ikkagi see, et pärast korralikku õhtusööki enam suuremat näksimist ette ei võeta.
- Kuidas hoida talvised isud kontrolli all kui poes ja jõululaual on nii suur valik kõike head ja paremat?
Meie isu reguleerib hormonaalsüsteem ja selle tasakaalus hoidmiseks peab õppima ennast hästi toitma. Esmased reeglid – süüa tuleb 5 korda päevas, eelistada kõõgivilja, täisteravilja, väherasvast valku ja pöörata tähelepanu heade oomega-rasvhapete tarbimisele – on kõige aluseks. Kõige raskem on oma isusid ohjeldada, kui pidevalt käime poes ja istume söögilaua taha tundega, et nüüd sööks kasvõi „terve hobuse ära“. Jõuluajal ei tohiks treenimist ära jätta – kui tead, et sul on järgmine päev treening plaanis, siis hoiad söömisega paremini piiri, sest punnis kõhuga treenimine on vaevaline. Kui hoida fookus ka jõuluajal tervislikul toitumisel, siis tunned ennast ka pärast pidusööminguid hästi.
- Kuidas suhtuda talvel pidutsemisse? Talvine hooaeg pakub palju erinevaid üritusi ja pikad talveõhtud tunduvad pidutsemiseks loodud? Kuida mõjutab see kehakaalu?
Hiina meditsiini seisukohast avaldavad universiumis mõju 2 vastastikust ürgjõudu – sügisel hakkab kasvama rahulik, passivne, niiske, naiselik yin energia printsiip ja kevadel aktiivne, mehelik, kuum energia. Selle kohaselt peaksime talvel pikemalt magama ning hoidma puhkuse ja liikumise omavahel heas takaskaalus. Peod on väga toredad, kuid tihti kaasnevad nendega magamata ööd ja alkoholi tarbimisest tingitud taastumata keha. Keha võib sattuda stressi ja hakata energiavarusid salvestama – ta tunneb, et ta on pandud sõjaolukorda. Kui nädalavahetus möödub väheste unetundidega ja erbaregulaarselt süües, siis peab keha ennast säästma, sest kuidagi tuleb ju algaval nädalal edasi minna. Selline säästmine võib viia vaikselt kaalutõusuni ja siin ei aita tihti ka see, et pool ööd möödus tantsides, sest järgmisel päeval süüakse energia tagasi saamsieks tihti rohkem.
- Treenimine talvel õues miinuskraadidega. Mida harrastada ja kui tihti, et hoida ülekilod eemal? Kui ma liigutan talvel õues palju, suusatan jne, siis kas see annab andeks talvised patustamised?
Miinuskraadidega saab õues treenida efektiivselt ainult südame vastupidavust ehk siis teha kardiotreeninguid. Lihasharjutuste tegemiseks peab temeperatuur olema vähemalt +15 kraadi. Kes ei ole miinuskraadidega õues intensiivselt treeninud, peab alustama tasa ja targu. Kui kurk ja nina limaskestad kohanenenud, siis võib vabalt kasvõi kõik südame vastupidavustreeningud õues teha. Treeningplaan on siin lihtne – igaüks peab nädalas vähemalt 2-3 45-60 minutilist kardiotreeningut ette võtma, selleks võib olla suusatamine aga ka kõndimine. Kui talvel lund palju, siis võiks kõnnitreeningud ette võtta ka sellises kohas, kus võimalk lumes sumbata – selline liikumine annab superhea tulemuse nii südamele kui ka lihastele. Kõik asjad, mis meile positiivselt mõjuvad, peavad olema meie elus regulaarsed – kui talve jooksul mõned korrad suustamas käid, siis on sellest vähe kasu, kuid kui iga nädal seda teed, siis oled kevadeks südame vastupidavuse osas heas vormis.
- Ühes välisajakirjas oli kunagi räägitud, et tihtipeale võib inimene janu ja nälja segamini ajada, sest treenime õues ju paksemate riietega. Et tegelikult on tegemist siiski dehüdratatsiooniga. Kuidas oskaksite seda väidet kommenteerida? Kas peab paika ja kas on probleemiks? Mida sellisel juhul ette võtta, et õigesti toimida?
Inimesed higistavad trenni tehes erinevalt ja samuti tunnetavad nad vedelikupuudust erinevalt. Sisetingimustes treenides võib juhutda, et keha läheb ainult veidi niiskeks ja suurt higistamist ei toimu, samuti oleme saalis treenides harjunud pidevalt lonkshaaval vett vms vedelikku tarbima. Suusatama minnes tavaliselt veepudelit kaasa ei võeta, sest ebamugav on enda küljes sellele leida koht, kus vee temperatuur normaalseks jääb. Suusatamine on paljudele selline ala, kus keha pingutab väga kõvasti, soojeneb korralikult üles ja hakkab soojade riiete sees intensiivselt higistama. Suustamine on hooajaline ning mõne jaoks on lume saabudes suustamist alustada sama tunne, mis täiesti uut liikumist õppida.Tihti on suusatamast tulles kogu alumine kiht riideid läbimärg ning oleme kaotanud palju vedelikku. Vahetult pärast treeningut on harva söögiisu, see võib tekkida millalgi hiljem kas päris õhtul või isegi järgmine päev ja siin võivad tõesti põhjused olla selles, et vedelikku ei ole tarbitud pärast trenni piisavalt ning keha tunneb vedelikupuudust. Tihti on näljatunne pärast sellist intensiivset kardiotreeningut seotud ülekoormusega – arvatavasti pingutas inimene ennast liiga palju ja nüüd nõuab keha oma energiavarude taastamist.
- Veel mõned soovitused, kuidas hoida ennast talvel tervena ja hooldada oma immuunsüsteemi?
- Hoia soojad pea, jalad ja käed – õues hoia peas müts, käes kindad ja muretse endale soojad saapad.
- Erinevat liiki treeningud vajavad erineva temperatuuriga keskkondi – aktiivsed treeningud sobivad nii õue kui ka jahedasse spordiklubi saali, jooga ja venitustreeningud on hea teha soojemas ruumis. Parim viis talvel joogat ja venitusi teha on nn Hot Jooga saalides, kus temperatuur on 35-40 kraadi.
- Ära hoia pikki söögivahesid – keha peab toiduga saama pidevalt energiat.
- Viibi võimalikult palju õues.
- Kui tunned ennast väsinuna, siis usalda oma keha ja anna talle ilma süütundeta puhkust.
- Rõõmusta ka talvel ilma üle – põhjamaades elades saame aastaaegade vaheldumisest täielikku rõõmu tunda.
Monica