Mõned aastad tagasi kolisin oma uude ellu ja koju – midagi ei ole teha, vahest tuleb valida uuesti ja alustada nullist. Mul läks hästi – olin väsimatu otsija, andja, õppija. Võtsin rahulikult vastu kõik kogemused, mis mulle anti, ja lõin endale võimaluse alustada uuesti. Kodutunne ei teki üleöö, vaid nõuab aega ja pingutust.
Oma oskuste ja teadmistega on nüüd sama lugu – mul võib küll olla soov jätkata samamoodi, mugavalt ja isegi laisalt, kuid see ei tööta. Mida vähem teed, seda vähem jõuad ja seda vähem tahad midagi teha. Pigem on täna hea toimetada kiirustamata, rahulikult, kuid ikka plaane tehes ja edasi liikudes, mitte lihtsalt sinna jäädes, kus juba oled.
Sest maailm pidevalt muutub ja tahad või mitte, aga ka meil tuleb sellega kaasa minna.
Olen olnud rahulolematu, sest tööelus on olnud teemasid, millega olen pidanud edasi minema, kuid kogu aeg oli tunne, et ei ole õige aeg. Kuni hetkeni, kus astusin esimesed sammud selles suunas, mida ära tahan teha. Kannatus saab alati otsa sellest hetkest, kui tegutsed!
Tervisetreener.ee sai elu juba 14 aastat tagasi ja on siiani igati hästi oma rolli kandnud. Minu uute õpingute ja rollidega läks selles kitsaks.
Samas Terviseterapeudi sünd ei olnud lihtne – kuidas panna kokku ühte nimetusse liikumine, toitumine ja teraapia? Kodutunne on see, mis aitab mul nende valdkondade vahel liikuda ja leida tasakaalu.
Kuulun ise nende hulka, kes hea meelega elaksid ilma interneti ja uute ägedate tehniliste vidinateta. Töötades valdkonnas, kus tuleb ennast nähtavale tuua, ei ole see kindlasti mõistlik. Kui nüüd hakkasin Tervisetreeneri asemele uut nimetust otsima, küsisin abi ka AI-lt ja palun – tehisintellekt tunneb mind isegi! Hakka või armastama teda selle eest!
Aga siin ma nüüd olen – rollis, mis võtab kokku kõik, millega tegelen ja mida oskan.
Loodan Sind ikka näha – vahet pole, kas jõusaalis, teraapias või mõnel sündmusel oma kodutundes!
Kohtumiseni,
Monica